Regressiivne maks

Kõik maksud, mida iseloomustab maksumäära vähendamise dünaamika koos tulumaksu suurenemisega, mida selle maksuga maksustatakse, liigitatakse regressiivseks. See on üsna suur maksude rühm, see hõlmab kõiki kaudseid makse. Seetõttu loetakse regressiivne maks kaudseks sellisel kujul, nagu lisatasu kaubaartiklite hinnale või tariifidele, mille eest tehti tööd või osutati teenuseid. See parameeter on peamine asjaolu, mis eristab regressiivset maksu, nagu kõik kaudsed, otsestest maksudest.

Selliste maksude sissenõudmise mehhanism on see, et esmane maksukoostja ei ole mitte riik, vaid selline, vaid ettevõtte või ettevõtte omanik, kes toodet või teenuseid osutas. Pärast tootmisprotsessi lõppu müüb ettevõte tooteid kindla hinnaga või tariifidega, mille hulka kuulub lisatasu (nt käibemaks). Ettevõte saab müüdud toodetest saadud tulu ja maksab riigile maksu, lähtudes selle suurusest. Käitatakse mehhanismi, mille kohaselt omanik, nagu juba mainitud, toimib koostajana ja ostja maksude maksjana. Lisaks sellele on sellise mehhanismi kohaselt maks isikustatud isikult maskeeritud, ta ei saa täpselt teada oma suurust.

Majanduses võib regressiivne maks olla järgmises vormis:

- käibemaks (käibemaks). See on kauba väärtuse lisandväärtus tootmis- ja müügiprotsessi kõikidel etappidel. Seda regressiivset maksu võetakse juhul, kui kaup läbib tootmisprotsessi ja müügiprotsessi etappe, kuni nad jõuavad lõpptarbijani;

- Aktsiis. See maks on mõeldud peamiselt massitarbimisega seotud elementide (toit, tubakas, kanalisatsioon ja hügieenitarbed jms) suhtes. Aktsiisid sisaldavad rahalisi hüvitisi kogukondlikele ja muudele ühistele teenustele;

- tollimaks on sama mis aktsiisimaks ainult välisriigis imporditud kaupade puhul;

- keskkonnamaks (tasu) on mingi kaudne maks, mida maksustatakse looduskeskkonna kahjustamise ohtudega seotud tegevustega.

On üldtunnustatud, et regressiivsed maksusüsteemid halvendavad kõige enam vaeste rahalist olukorda. Seepärast hakkab tulumaksu auditeerimine sotsiaalse õigluse põhimõtete tagamisel erilist tähelepanu pöörama. Selle põhieesmärk on kontrollida ettevõtte tulumaksu väärtuste ja eeskirjade vastavust õigusaktide nõuetele, täpsemalt Ch. 25 maksuseadustikust. Auditi sisu sisaldab kontrolli:

- selle maksu arvutamise kõik liigid;

- kindlaks määrata summad, mida ei saa maksu arvutamisel arvesse võtta;

- maksubaasi moodustamine;

- raamatupidamisaruanded selle maksu osas;

- kõikide maksukohustuste, sealhulgas tasumata maksude kohta teabe liigitamine ja üksikasjalik kirjeldus;

- maksude maksmise kord eelarvele.

Selleks, et mingil viisil leevendada regressiivse süsteemi jäikat mõju kõige haavatavamatele elanikkonnarühmadele ja tuua selle olemus lähemale sotsiaalse õigluse põhimõtetele, kohaldatakse selle arvutamise proportsionaalseid skeeme. See kehtib "marginalismi" põhimõtte - Austria majandusteadlane Karl Mengeri teooria kohta, milles öeldakse, et kõik vaesest isikust jäävad rahalised vahendid on temast alati väärtuslikum kui rikas mees.

Sellise proportsionaalse arvutuse mehhanismiks on see, et lõplik maksumäär määratakse kindlaks vastavalt konkreetsele kasumiosale. Tuleb märkida, et proportsionaalne põhimõte ei kõrvalda negatiivset mõju lõppu. Eelkõige puudutab see aktsiisi kui kõige tagasiulatuvat kaudsete maksude liiki. Seepärast kohaldatakse nende suhtes piiravat lähenemisviisi, st on kehtestatud keskmised ja marginaalsed määrad. Siiski ei ole siin siin kõike veel lahendatud, kuna proportsionaalsuse põhimõtet ja kiirusepiirangu põhimõtet ei saa kohaldada samal ajal. Asjaolu, et selle lähenemisega on need määrad automaatselt võrdsustatud.