Palun - mis see on? "Viisakus", "armas" ja viisakus

Siin ja seal kuulete: "Ta oli nii lahke mulle väga imelik, ma olen kuulnud palju tema halb." Isik, kes ei tea, ja viisakalt - see on, küsi endalt: "Teine oli naine mln või ebaviisakas?". Täna me tähendusest aru sõna "kallis" ja "viisakus", sest üks ilma teiseta ei saa pidada.

tähendus

Öelge sõna hea. Väärtus määrsõnad ja omadussõnu ühist. Seetõttu me kõigepealt kaaluma teise, siis esimene ja seejärel liikuda edasi üldisema mõiste austuse põhimõttel. Seega väärtused omadussõna "kallis":

• Seega varem nimetati "armastatud." Nüüd tundub irooniline ja pisut naljakas.
• Viisakas, viisakas, viisakas. Et seda raha on vaja natuke rohkem kui üks lause, siis räägime selle eraldi, kui mõtleme viisakalt.
• Kallis, kallis. Vaatamata sellele, et kolmas väärtus ühist ja sarnane esimesele, siis ei loeta vananenud ja väidetakse.
• Kainostelematon kaebuse keegi. Näiteks: "Tead mis, mu kallis, siis ei ole minu aju pulber! Ma nägin oma silmaga, kuidas paned sigareti puhul taskus! ". See ei ole raske mõista, et see on peaaegu needus.

Dialekt, "viisakus" võib olla sama mõttekas. Ja kui tegemist on hindamisel kellegi tegevuse väärtus - "armas", "viisakas" - positiivse hinnangu.

Näiteks:

- Meie poiss täna esimest korda näitas küpsust ja andis viis vanaema ühistranspordiga.

- Oh! See on temast väga kena. Ta on geniaalne!

Selles olukorras "viisakus" liigub lähemale tähenduse "armas", võttes arvesse konteksti olukord: vanaema, lapse, kaks naised, kõik on puudutanud.

Emotsionaalne valikut määrsõnad "armas" ja "viisakus"

Eelmises osas öeldi, et määrsõnad lõksus päises saab kasutada vaheldumisi, ja see on tõsi, kuid mitte alati. Palju sõltub keele olukorda. Võrdle.

Üks olukord. Kui in-law teeb kena ema-või tema abikaasa ja ta räägib emale, siis saab kuulata vastuseks: "Oh, kui kena ta," Sel juhul määrsõna vahetatavad, ja kui paned "armas", ei muutu midagi.

Teine olukord. Naine ütleb tema abikaasa, et kolleeg andis koht autos, mis müüvad oma kodu. Mees vastab: "See on väga lahke temast." Seal oleks "armas" kõlas häälest ja kohatu, sest abikaasa ei tea tea kolleeg, ja ta ei hooli, peamine asi - on see, et naine tuli koju veidi varem. Lisaks, kui abikaasa on kahtlane, siis selle juht on mõte: "Ja kui kolleeg ei taha lüüa tema abikaasa?" Millist halastust siin.

Seega tundub, "viisakus" - neutraalse sõna, mis võib väljendada viisakus tollimaksuga midagi eriti ei taha rääkida, kuid see on vajalik.

Mõned lugejad ei pruugi nõustuda sellise lubaduse. Sel hetkel, iga loob oma eelistuste komplekti. Ja see kehtib mitte ainult kirjalikult teaduse ja kunsti, vaid ka tavalised emakeel, muidugi, kui viimane kirjaoskajad piisavalt, et anda oma määratluse, mis algab sõnadega "viisakus - see on ..."

viisakus

Lugeja ei peaks muretsema, seal ei ole traktaat moraali, kuid see on imelik rääkida headus ja öelda midagi üldisem mõiste, kus see esineb. Mees üles kasvanud juba varases eas, et ta teadis, et eristada head halvast käitumisest. Kui ta käitub hästi - see julgustab, näiteks sõna "lahkelt". See on - vormi heaks, et inimene käitub vastavalt kodanike ootustele ja nõudmistele. Me viisakus on ainult üks probleem - see on suhteline.

Kui näiteks Saksamaal, annab nii eakas Vene turistid Saksa iste bussis, vaatab ta teda kui ta oli alanduse teda. Aga nii see on nii välismaiste kommetega. Tema tegu vene saksa naine näitas lugupidamatust, loetakse, et ta on nõrk ja nõrga tervisega, ja see on solvang.

Nüüd loodan on mõistetav, viisakus - see on nagu? Relvastatud selle teadmisega, et lugeja saab üsna vabalt olla galantne.