Mis on "õnnelik kurbus"? Tõlgendamine luuletus Marshak "Maikelluke"

Samuil Yakovlevich Marshak laialt tuntud autor imeline laste lugusid kirjutatud salm ja poeetiline tõlkeid. Lapsed ja mõnikord täiskasvanutel nautida naermine mehe üle segane tänaval bassein. Või näeme möödujad koormatud mõõtmatult siis tsiteeritud: "Daam üle pagasit ..." Ja kuidas põnevil loeme romantiline ballaad Stevenson, tõlkinud Marshak, on kanarbik mee ja julge Šotlased! Feat tema tegelased kummitavad pikka aega, ja see kajab ei unustatud aja jooksul. Siiski on luuletaja ja originaalne, hämmastavalt ilus luuletus luuletused.

kevadel meeleolu

Üks neist on nn lühike - "Maikelluke". See on üllatavalt õrn maastik visandid teemal kevadel looduse ärkamist. Luuletus kirjutatud 1949. avaldati esmakordselt tsükli "Alates lyric sülearvutid", mis lisati kollektsiooni "Luuletused. 1948 - 1951 ".

Teine teose pealkiri on antud selle esimene rida: "Ma mustaks metsa ..." Lihtne, tavaline, selgus hetkel Marshak sügavalt siiras ja põnevil. Erilist mulje viimane stroof: "männid metsas kevadel ranneyu / Ja kõik õnnelikud kurbus / Ja kõik selle aroom / Ta andis mõru lill". Mis on "õnnelik kurbus" miks Maikelluke "bitter"? Proovime aru saada.

oksüümoron

Hulgas kunsti tropes (taotletav-väljendusrikas keele kaudu), lisaks levinud metafoorid, epiteete, nagu luuletajad oksüümoron. See ühend kujuline ruum toote kontseptsioonide ja nähtusi, mis reaalses maailmas on piisavalt kaugele peale. Tegelikult, mis on "õnnelik kurbus"? Sama mis on Puškini "Ma olen kurb ja kerge / hele, mu kurbust ..."

Sõnastikes määratletud melanhoolia tunne negatiivselt värvitud, raske vaimse seisundi, täis kurbust, ärevus, depressioon, üldine halb tervis. Õnn - radikaalselt vastupidine emotsioon. On õndsus, kõrgeim vorm rõõm elust. Aga see-eest on "õnnelik kurbus", kuidas dešifreerida väljend? See on ere näide oksüümoron. Tänu selle kasutamine Marshak eriti muljetavaldavalt õnnestub näidata ja edastada rõõmsa ootuses kevadel ärkamine laadi, õitsema, täites eluandvat SAP. Luuletaja maalib pildi metsa hüvasti külma talve riided. See kõik oli alasti, must, inetu, sünge. Aga see on alles esimene, põgus mulje. Tegelikult iga oksake, iga sõlm on mets täis ootuses õrn päikeselise päeva, sooja dušši, lindude lärm ja ta kaunistatud värske, kleepuv, lõhnavad noored lehed. Aga ikkagi tulla! Puit ootab hetkel oma triumfi ning - see on see, mida "õnnelik kurbus" meie luuletus. Ja nüüd ta imetleb õitsevad maikelluke ja on valmis andma talle võimu elu, ärkamine, kes tunneb end nii, et lill on muutunud ilusamaks, kiiremini jõuda kerge, ta õitses rohkem luxuriantly.

Alates sõna pildi

Nagu näete, sõna "nostalgia" ei tõlgendata alati sirge. Sõltuvalt semantiline väli leksikaalse ühilduvus, sõna kujul võib omandada täiendavaid tähenduses. See on nähtus me kohtuvad lüürika visand Marshak "Maikelluke". Les igatseb, kuid tema "helge kurbus". Ta teab, tunneb, et tund ja selle tähistamine läheneb, et see hetk ei ole enam kaugel. Tegelikult õnnelik melanhoolia metsade - peegeldus vaimse seisundi kogu loodus varakevadel, iga elusolendi. Ja milline on Marshak - elav, õnnistatud oma vaimsuse ja vorm on

Teema ja idee töö

"Maikelluke" - filosoofiline luuletus. Forest maastiku - omamoodi vabandus luuletaja mõelda päritolu ilu, sünnipäeva suure kunsti. Looja on elu, ustavad oma seadused, pidevas muudetavad realiseerunud liikumise ajal habras ilus maikelluke. Flower sisaldab võlu ja maitsebuketi et varsti täita kogu metsa muutub osa sellest. Ja kuigi ta - üks kõigi - valjusti ja pühalikult laulda hümni kevadel ja Life!