Mis on ajaloolised allikad: näited ja allikate tüübid

Ajaloo uurimisel peaksite teadma, et minevikus tegelikult toimunud sündmuste ja ajalooliste teadlaste monograafiatega kirjeldatud pildi vahel on tohutult vaheline seos. See on ajalooline allikas. Lihtsamalt öeldes algab mis tahes ajalooline uurimistöö üksnes selle perioodi kõigi kättesaadavate dokumentide lugemisega. Ainult nende ajakirjanike poolt hästi teada olevate ütluste abil saab korraldada sündmuste kvalitatiivset retrospektiivset rekonstrueerimist.
Millised on ajaloolised allikad, millest sõltub nii palju? Vaatame selle olulise küsimuse üksikasjalikumalt.

Põhitunnused

Mida tähendab termin "ajaloolised allikad"? Teaduses on tavaks kutsuda kõik minevikus püsinud tõendid, et saaksime anda objektiivse ülevaate sellest, mis juhtus. Loomulikult on selliste andmete kohta mitmeid erinevaid klassifikatsioone, mida pakuvad nii kohalikud kui ka välismaa ajaloolased ja arheoloogid. Mis on silmapaistvate teadlaste sõnul ajaloolised allikad? Mõne neist määratlus on antud artiklis.

Näiteks kirjeldab LN Pushkarev järgmisi tüüpe:

• Tõendid kirjalikult.
• Materjali ajaloolised allikad.
• Etnograafiliste uuringute tulemustest saadud teave.
• Suulised traditsioonid, mis edastatakse põlvest põlve.
• Keelelised tõendid.
• Cine ja foto kroonika.
• helisalvestised. Need ajaloolised allikad (ja nende liigitus ka) on olnud suhteliselt hiljuti, kuid need annavad meile võimaluse kuulda nende hääli, kes tegi maailma saatuse mitu aastat tagasi!

Schmidti klassifikatsioon

Lühikese aja järgi 1985. aastal tegi Schmidt välja mõnevõrra üksikasjalikuma klassifikatsiooni, otsustades kasutada selles sisalduvaid tüüpe ja alamtüüpe. Kuidas ta eristab ajaloolisi allikaid? Nende sortide määratlus on toodud allpool.

1. Nagu eelmises juhtumis, kõik olulised tõendid kogu nende mitmekesisuses: skulptuuridest kuni kaevamiste käigus leitud olmejäätmete hulka.
2. Tarbekunstiga seotud allikad:
A) kunstiline (film ja fotograafia);
B) graafika (kunstnike maalid, lihtsad visandid);
C) loominguline-looduslik (fotod tavalistest koduarhiividest).
3. Sõnalisi allikaid:
A) suulised ajaloolised allikad, sealhulgas kõik keeleosakesed ja -keeled;
B) folkloor, sealhulgas haruldased legendid, leitavad ainult teatavas paikkonnas;
C) kõik ajastu kirjalikud monumendid kõigile, keda need puudutavad, mis tahes eesmärgil, milleks nad on loodud; Kui seda on lihtsam rääkida, siis võib materjalide bürokraatlik nimekiri anda maailma kohta tõepärasema ja üksikasjalikuma pildi kui ametlikult heakskiidetud rekord või õpik; Lühiülevaade viitab samasse sorti.
4. Tavalised ajaloolised teadmiste allikad. Need on alkeemikute ja keemikute märkused, astroloogid ja astronoomid, majanduslik vähenemine jne.
5. Käitumisteave. Need hõlmavad mitte ainult primitiivsete hõimude rituaale ja kombeid, vaid ka kaasaegse ühiskonna traditsioonilisi ja teisi traditsioone, mille juured on samade algupäraste uskumuste juurde.
6. Heli. Seda tüüpi andmete puhul on kõik selge: need on teatud ajaloolise perioodi salvestatud fonogrammid.
Sellised on ajaloolised allikad, kui me räägime selle termini teaduslikust määratlusest. Kuid mitte, isegi kõige usaldusväärsem teave ei anna uurijale objektiivset ideed, mis juhtus, kui ta ei tea, kuidas nendega korralikult töötada ja neid tõlgendada.

Tuleks meeles pidada, et ajaloolised allikad ja nende klassifikatsioon on ka üsna ebamäärased. Uue teabe salvestamise ja edastamise viisina ilmuvad kõik need loendid laiendatavaks ja ümber vaadatud. Siin on mõned ajaloolised allikad.

Mida peaksin otsima dokumendi info hankimisel?

Töötades iga ajastu tõendusmaterjaliga, peate pidevalt mäletama kahte olulist punkti.

1. Oluline! Ärge võtke allikat kui valmis vastuseid. Te saate ainult teavet, mida saate küsida ja linkige teie käsutuses oleva teabega. Sellega seoses on äärmiselt oluline märkida ja anda aru tavalistele statistikutele ja arhiivistidele, kes vaatamata oma näilisele "vaesusele" sisaldavad mõnikord palju kasulikku teavet. Need ajaloolised allikad ja linnakodanike tüübid näivad olevat "kasutud paberitükid", kuigi mõnikord on need tõesti hindamatud!

2. Ärge kunagi mingil juhul lähtuge allikast maailma objektiivse peegeldumisena, kuna see on loodud inimese poolt, kellel on oma ideed. See on äärmiselt oluline asjaolu, mida mõnikord jätavad tähelepanutavad silmapaistvad ja kogenud pundid!

Selleks, et viimases punktis ei oleks põhjendamatu, andke meile selgitusi. Võta Aleksander Nevski kuulus lahing rootslastest. Kõigepealt kahtlevad ka kodumaised ajaloolased tõelevastavuse üle, kui ainult sellepärast, et Rootsi arhiivides üldse pole selle lahingu kohta kirjalikke ütlusi.

Võib-olla eelistasid nad lihtsalt hoolega vaikida selle üle, mis juhtus. Võimalik, et kodumaised kroonikad (vastavalt "ülaltoodud korrale", nagu nad praegu soovivad öelda) esitasid lihtsalt kangelasliku lahinguga tavalise piiriületuse. Ükskõik mis see oli, kuid alati väärt uurida mõlema poole pakutavaid allikaid.

Lisaks on kodumaiste kroonikate (ja isegi Euroopa asjades üsna sageli) sõna "pimedus" sageli leitud. Sõdurite pimedus, teenistujate pimedus, võitlusvankri kuradide pimedus ... Kuidas saaksime kõik sellest aru? Kui me alustame Mongoolia udu, siis "pimeduses" oli 10 000 sõdurite arv. Ja mis siis selle lahingu ajal rootslastega, kui jõgi oli nende laevade "tume", siis kas kõik selle perioodi laevad tulid siia? Vaevalt. Siin tuleb veel üks tunnus - tõlgendus.

Tõlgendamise kohta

Pidage meeles, et ajaloolised allikad, mille näiteid me tsiteerinud ja tsiteerinud, mis inimese loodud on, järgisid alati mõningaid eesmärke, sageli iseseisvaks. Teades motiive, mis kolis autorile, saate palju teada oma ajalooajast. Lihtsamalt öeldes tuleb kõiki allikaid õigesti tõlgendada.

See sõna on püüdlus teada saada, mida täpselt autor on investeerinud oma teose juurde kuuluvate kõikide sõnade ja väljendite tähendusse. Suulises tõlgenduses on kolm olulist aspekti.

1. Esiteks on allika enda natiivne sisu. Sa peaksid alati lähenema ajaloolistele dokumentidele kriitiliselt, mitte kunagi, et ükski sõna ei usuks selles sisalduvat teavet.

2. Kui vahendaja (tõlkija, tõlkija) osales dokumendi koostamisel, on kasulik pöörata tähelepanu tema kommentaaridele ja tõlgendustele (kui neid on). Loomulikult on antud juhul äärmiselt oluline arvestada selliste täienduste kvaliteeti, mis sõltub redaktori kvalifikatsioonist.

3. Lõpuks teie enda arusaamine ja tõlgendamine allika.

Viimasel juhul läheb teadur otseselt talle kättesaadavate andmete analüüsiks. On äärmiselt oluline, et oleks võimalik vaadelda sündmusi tänapäeva silmis, kelle jaoks see ajastu oli täiesti emakeel. Uurija peab iseseisvalt kindlaks määrama allika usaldusväärsuse, tuginedes oma teabele ja teadma, kuidas neid rakendada, et kaitsta oma positsiooni teiste teadlaste ees.

Pidage meeles, et kõik ajaloolised allikad, mille näiteid annate, peaksid olema mitte ainult suulised, vaid ka dokumentaalsed kinnitused!

Eriti oluline on avalikustada dokumendi taust, et välja selgitada, mida autor "otse või kaudselt aruanded" joonte vahel. See peaks võtma arvesse kõiki allikale esinevaid mõisteid ja võimalikke tõlgendusi. Selleks, et paremini mõista, pidage meeles "oopium inimestele".

Millised seosed võivad seda väljendust kaasaegses mehel kaasa tuua? Ainult kõige negatiivsem. Vahepeal müüdi varem kui eelmise sajandi algul heroiini apteekides kui "köha raviks", ja alates ajast, mil oopiumi peeti peaaegu peamiseks anesteetikumiks, mis võib mis tahes kannatusi kõrvaldada. Kas tunnete erinevust? Allikas on nende sõnadega investeerinud täpse vastupidise praeguse tähenduse juurde.

Süntees

Alles pärast kogu teabe kogumist võite jätkata oma töö üldistamist järeldustega. Seda kõike nimetatakse sünteesiks. See on väga tähtis etapp, sest isegi kõige tõesemast, täpsemast ja usaldusväärsemast teabest ei ole võimalik järeldusi teha, mis oleksid vajalikud.

Allikate varieeruvus sõltuvalt ajaloolisest perioodist

Ei tohiks unustada, et allikaid, mida on eri ajaloos töödeldud, kannavad iga ajastu jäljendit. Ja see ei ole kaugeltki metafoorilisest väljendist, kuna erinevad lähenemisviisid dokumentide õppimiseks ja tõlgendamiseks võeti vastu erinevatel ajalooaegadel.

Näiteks 17. ja 18. sajandi dokumente saab eristada rohkem või vähem haritud inimest, sest nende stiili järgi on kardinaalseid muutusi.

Nii ajahetkel tõuseb dokumentaalsete tõendite arv, kuid nende sisu on oluliselt lihtsustatud. Veelgi olulisem on asjaolu, et sel ajal esimest korda toimusid tõesti massiallikad, millest teave võis juba märkimisväärselt mõjutada nende elanikkonnarühmi, kes osalesid kogu riigi arengus kõige aktiivsemalt. Lisaks on nendel aastatel peaaegu kaasaegse vaimse statistika ja eelarvearuannete dokumendid.

Kõik need ajaloolised allikad, rühmad, millest me eespool kirjeldati, ei ole mitte ainult üsna usaldusväärsed, vaid ka äärmiselt objektiivsed, mis ajaloolises mõttes on väidetavalt haruldane erand.

Selle aja jooksul oli ajakirjandus ja ajakirjandus peaaegu suurema mõjuga kui kõik institutsioonid, kes osalesid teatud ideede levitamises. Isiklike allikate, memuaaride ja elulugude laialdase levitamise algus. See on äärmiselt tähtis lihtsalt sellepärast, et näeme nende ajalooliste perioodide konkreetsete isiksuste kujunemise protsessi, jälgime nende maailmavaate muutusi.

Vene paradoks

Nii et mõned ajaloolased nimetavad seda olukorda, kui meie riigi 13-14 sajandi vanemaid ajaloolisi allikaid uuritakse palju paremate 20. sajandi alguse ja keskpaiga allikatega. Sellest üldse pole midagi paradoksaalset.

Vaid sada kuuga koges meie pika kannatusriik kolme revolutsiooni, neli suurt sõda (arvestamata kohalike vahejuhtumite ebareaalset arvu). Kõik see toimus valitsuse ajal viie riigi üksuse vahel, kes vahetasid üksteist. Ärge unustage märkimisväärseid majanduslikke muutusi, mis tähistas seda perioodi: ei Stolypini reformil ega sama hüdroelektrijaama ehitamisel nendel aastatel lihtsalt ei olnud analooge välismaal.
Muidugi sai NSV Liidu aastatel peamised teabeallikad TSK-i keskkomitee otsused ja raportid . Need ajaloolised allikad (kirjalik ja palju filmi- ja fotokroonikaid) on esindatud igasuguses variandis. See on koht, kus raskused seisnevad selles, et paljudel ajaloolastel on "Ameerika väljavaadete väljanägemiseks" juurdepääs Ameerika Kongressi raamatukogule ja sarnastele institutsioonidele, kuna nad kogusid tohutut hulka dokumente, mis olid koostatud nii endise tsaaririigi liikmete kui ka lihtsate Emigrante. Oluline on märkida, et on vaja eristada "esimese laine" mälestusi ja neid inimesi, kes pidid lahkuma riigist kodusõja ajal ja pärast seda ning sellega kaasas olnud lääne sekkumist.

Fakt on see, et 1905. aastal lahkusid kõige säilinud inimesed riigist, kelle mälestustes on võimalik leida täiesti üksikasjalikke ja täpseid prognoose impeeriumi kokkuvarisemise kohta. Aastal 1918-1924 emigreerusid mitte ainult kuningliku pere ja intelligentsi liikmed, kes emigreerusid Vana ja uue maailmani, vaid ka endised bolševike pooldajad, kelle seisukohad maailmas on radikaalselt üksteisest erinevad.

Millised dokumendid on õppimiseks kõige väärtuslikumad?

On ebameeldiv tunnistada, kuid tänapäeval on paljud teadlased, kellel on teatav usaldamatus ja skeptitsism, viidata seadusandlikele aktidele, kirjadele, perioodikaväljaannetele. Kuid mitte vähem kummaline on asjaolu, et paljude teadlaste mälestusi peetakse peaaegu üheks ilmutuseks ülalt, tõsi viimasel instantsil. See suhtumine on suur viga, mille tõttu on palju ajaloolisi vigu ja ebatäpsusi.

Kõiki selliseid ajaloolisi allikaid ja nende tüüpe tuleb üksikasjalikult ja üksikasjalikult analüüsida!

Vaatamata asjaolule, et mälestusi peetakse puhtalt dokumentaalseks, ehkki väga spetsiifiliseks žanriks, on nende objektiivsus mõnikord endiselt suur küsimus. Sama Skorzeny oma memuaarides annab tunnistust natsistliku Saksamaa heade kavatsuste kohta, kuid vähemalt sellesse uskumine on keeruline.

Mälestuste žanr

Mälestused on veidi teistsugune. Need dokumendid võivad teatud ajaloolise sündmuse ülesehitusel olla otsustava tähtsusega, kuna need kajastavad mõnikord täiesti juhuslike inimeste vaateid. Kuid mitte alati see kõik on nii ühemõtteline, sest nagu mälestustes levivad inimesed sageli oma väljavaated õigustatud poole vaatevinklist või isegi paljudest punktidest täielikult ignoreerivad.

Lihtsamalt öeldes on nii memuaarid kui ka mälestused puhtalt subjektiivsed dokumendid, mida tuleks käsitleda ülimalt ettevaatlikult ja kriitiliselt. Seda ei saa pidada ebasoodsasse olukorda, vastupidi, nende allikate uurimisel saab tõepoolest täiesti õige ettekujutuse ajaloolise perioodi eelistest. Loomulikult ei saa te seda analüüsi tõenäoliselt uurida bürokraatlike materjalide uurimisel.
Millised on ajaloolised allikad, kui me räägime memuaaridest? Kui väärtuslikud ja usaldusväärsed on need?

Mälestuste õige analüüs

Ükskõik mis see oli, on mälestused sageli kõige väärtuslikum teabeallikas, mis jätab tähelepanuta jällegi rumaluse. Sageli on nende kirjutanud isiku siirus kergesti kontrollitud, võrreldes nende aastate kavaleritusi ja kirjutatud.

Kirjelduse objekt on samuti väga tähtis: silmaga silma (või nendel aastatel) silma peal viibinud isik või sündmus. Inimeste kirjeldust tuleks käsitleda erilise ettevaatusega, sest selline teave on paratamatult väga subjektiivne, kuid üritusi (eriti neid, kellel isikul ei olnud otsest seost) kirjeldatakse tihti üsna kindlalt. Niisiis, milline peaks olema mälestuste õppimise lähenemisviis?

Kõigepealt on oluline teada, kes need kirjutasid. Loomulikult on selleks paremini kasutada mitmeid allikaid ja võimaluse korral "elavaid" mälestusi oma senistelt, kes on veel elus. Viimane on eriti oluline, kuna see võimaldab peaaegu kindlasti kindlasti autori rolli kirjeldatud sündmustes kindel olla: kas ta oli tõesti ükskõikne ükskõik milline lisad või kas ta otseselt neilt kaasa võttis.

Lisaks on vaja tuvastada kõik võimalikud autori teadlikkuse allikad. Väga sageli leidis see meetod selle meetodi abil, et võõrsilasi, kes üritasid võtta vähem kuulsate ja kuulsate vanurite laureme.

Eriti väärtuslik asjaolu on see, et taotluse ametlike dokumentide mälestused. Näiteks selline lähenemine on väga iseloomulik legendaarne Wrangel. Paljud asjaolud perioodi pöördumatult kadunud või moonutatud, nii et neid materjale saab lihtsalt transtsendentne väärtus.

Peaaegu kõik sama tõesti, kui me räägime mälestusi legendaarne tütar P. A. Stolypina, mis kehtib rakenduste kõik dokumendid maakasutuse, mis on tehtud tema isa. Siiski, kui Wrangell lisada oma mälestused need väärtpaberid oma, rakenduste mälestustest tema tütar Stolypin me võlgneme kirjastus "Kaasaegse", mis leidis, et need paberid kindlasti huvitatud partisan lugeja. Nagu näete, kirjastus töötajad olid täiesti õigus.

Tuleb märkida, et tsensuur ühes või teises vormis on alati olnud koht: .. Kui on kogu komplekti riikliku tähtsusega meie ajal, rasketel aegadel, keskajal, ja nii parim tsensor oli hirm oma elu. Nii et kindlasti jälgida periood, mille selle või mõne muu dokumendi - väga sageli autori mainitakse mõningaid hetki juhuslik, kuid alati (seoses) tagastatakse neile ikka ja jälle, muutes teatud viiteid tema seisukohast.
Lõpuks, kes ja millal kirjutas memuaare? Kui inimene tarvitab oma mälestusi päevik, mis viisid ajal või lihtsalt koosneb mälestused selliste dokumentide, teabe, mis märkisid nad, et seda võib usaldada. Kui autor mälestuste kirjutatud vanas eas, on sageli neid saab käsitleda erinevaid väljamõeldis. Praktika näitab, et inimesed unustavad rohkem kui 90% teavet iga tera on hindamatu, juba pärast ainult kaks või kolm aastat.

Seda ajaloolist allikatest. Me loodame, et lugemine see artikkel kasulik teile.